Austraalia suur geograafia tekitab võrreldes linnakeskustega erivajadusi väikesemahuliste ärirajatiste järele kaugemates piirkondades, turismisihtkohtades, kämpingutes ja välitingimustes asuvates kaubanduskeskustes. Seda laadi projektid nõuavad eelnevat planeerimist seoses objekti tingimuste, materjalide transpordi, töögraafiku ja infrastruktuuri ühendustega.
Konteineripõhiste kohvikute põhiomadus on see, et tehases saab paigaldada esmase konstruktsiooni, seinad, uksed, aknad, elektrisüsteemid ja siseseadmed enne üksuse kohaletoimetamist. Selline lähenemine vähendab oluliselt kohapeal tehtavat valmistamistööd, muutes selle ideaalseks piiratud kohapealse ehitusvõimalusega projektide jaoks. Austraalia riiklik ehituskoodeks (NCC) tunnistab eelvalmistamist, moodulehitust ja tootmist väljaspool tootmist kaasaegseteks ehitusmeetoditeks, märkides nende potentsiaali suurendada tootlikkust ja ehituse täpsust.
Kuid "tehase valmimine" ei välista kohapealsete tööde vajadust. Kohviku saabumisel tuleb see üles tõsta või õigesti paigutada ja ühendada kommunaalteenustega, nagu elekter, veevarustus, kanalisatsioon ja muu infrastruktuur. Samuti tuleb kontrollida ehitusloa nõudeid, lähtudes konkreetsest riigist, kohaliku omavalitsuse eeskirjadest, maakasutuse tsoneeringust ja projekti iseloomust.
Tootmise seisukohast tuleks Austraalia kaugemates asukohtades projektide projekteerimisetapis välja selgitada sellised tegurid nagu transpordimeetodid, tõstepunktid, seadmete mõõtmed ja kohapealsed ühendusliidesed. Näiteks ei mõjuta teenindusakna paigutus mitte ainult klientide liikumist, vaid ka seadme orientatsiooni paigaldamisel; kui projekteerimisetapis ei viida lõpule tehnovõrkude liitumispunkte, siis sageli suureneb ehitustöö hiljem kohapeal.
Seetõttu on Austraalias väli- või kaugkohvikuprojektide arendamisel transpordilogistika, ehitusplatsi tingimuste ja ehitusnõuete integreerimine projekteerimisprotsessi kriitilisem kui lihtsalt kohviku visuaalsele välimusele keskendumine.
